Õuetomatite kasvatamine

Sissejuhatus

Oleme tomateid kasvatanud avamaal aias ja põllul viis aastat. Esimesel aastal potitomatid, mis suve hakul kolisid õue ja suve lõpus tõstsime verandale. Järgmistel aastatel kasvatasime juba juured maamullas. 2021 aastal kasvas põllul ca 1000 taime ja ca 470 erinevat sorti. Tegime erinevaid vigu ja õppisime igal aastal lisaks nii oma kogemustest kui ka internetist.

Tänapäevased plastikust kasvuhooned kuumenevad üle väga kiiresti ja sellistes oludes saab saaki pigem õues kui kasvuhoones, ja õues kasvanud viljad on ka maitsvamad :)

Õiged sordid õues kasvatamiseks

Avamaal võib kasvatada kõiki tomatisorte, kui on võimalik toestada. Mõned sordid on vastupidavamad hallitustele ja viljade lõhenemisele, neid tuleks eelistada. Ei tasu ka valida liiga kiirekasvulisi sorte (nt Black Cherry), sest nende hooldamine avamaal on sama tülikas, kui kasvuhooneski. Avamaal soovitaks pigem kasvatada mittepunased sorte, siis on lindudega vähem muret. Põuasel suvel pole lindudel juua ja siis kipuvad tomatite mahla jooma. Samuti on nende jaoks punane värvus küpsuse näitaja. Soovitame lindude jaoks tekitada madalad jooginõud taimedest kõrgemale (ettevaatust, et nendest ei saa sääskede paljunemiskoht).

Parimad sordid õues on olnud Mato, Oranže, Black Beauty, Date Fruit Yellow, Blue Berries, vähe aga ülimaitsvat saaki on andnud ka Ananass, Lucid Gem jt. Kääbustomatitest ja mikrotomatitest sobivad õue kõik sordid, kuid valik tuleks teha kasvukoha järgi - peenrasse istutaks madalaid Aztek, Minibel, Venus. Kastipeenrasse madalamad või keskmised kääbussordid Antho Striped Dwarf, Arctic Rose, Yukon Quest jt. Toestamise ja sidumise võimalusel sobivad ka kõrgemad kääbustomatisordid, nt Chocolate Lightning, Firebird Sweet, Sleeping Lady jt. Varjulisse kohta Iditarod Red ja Pink Passion.

Varajane või mittevarajane? 2020 aastal noppisime viimased tomatid õuest aia äärest 12. oktoobril. 2021 aastal saabusid öökülmad varakult ning õues kasvatamise hooaeg lõppes 26.09. Ehk siis vilju saab korjata kuni esimeste öökülmadeni. Lehed tuleb kindlasti eemaldada augusti lõpus või kui lehed enam pole rohelised. Kõik lehed võib eemaldada.

Kasvukoht

Tomatid kasvavad kõikjal, kus ei ole liigniiske ning on küllaldaselt päikest. Need ongi ehk kaks kõige olulisemat asja, mida jälgida. Parim kasvukoht on selline, kus taimed saavad päikest mõlemalt poolt - võrkaed või avamaa. Sobib ka soe seinaäär, kuid see peaks olema täiesti lõunapoolne, eelistada tuleks mitte külma kivimüüri, vaid puidust kuurisein sobib hästi. Kui muidugi pole räästaalusega tegemist, kus vesi katuselt peale voolab. Kuuriseinale saab ka lisada toestuse - riputamiseks nöörid, või puitsõrestiku ehitada, või klotsidega seinast veidi eemale aiavõrk, mille külge oleks hea taime siduda. Kui kasvukoht on päikseline, siis saab kasvatada kõiki sorte - ka hiliseid. Varjulisema või ebasobivama kasvukoha puhul soovitaksin eelistada varajasemaid ja vähenõudlikumaid sorte (Iditarod Red, Mato, Oranže, Varto, Outdior Girl) - maitse pole nii magus ja rikkalik, kuid saaki saab ikka.

Istutamine, väetamine, multš

Kui kasvuhoonesse soovitame pigem istutada kas sügavale või siis renni (taim pikali, ca 10cm sügavusse renni/kraavi, ladvale toestus alla), siis õues pigem istutada kõrgemale, kuna muld on liiga külm sügavamal. Samuti on kõrgema istutuse kasuks see, et taime alumine osa on viljadeta ning lehtedeta, laisemad teod ja nälkjad ehk ei roni kõrgele, kui nad miskit söödavat altpoolt ei leia.

Istutusauk tuleks sügavamalt (30-40cm) paar korda läbi kaevata, umbrohujuured eemaldada ja korralikult väetada (soovitame kalajahu, Biolan loodusväetis, kondijahu, Ecofertis tomativäetised, hobusesõnnikukompost, oma aia kompost jt). Hobusesõnnikukomposti võib segada mullaga isegi kuni 50%/50% vahekorras, teiste loodusväetiste puhul pigem segada üks peotäis taime kohta. 

Kui muld tundub liiga savine või tihe, siis võiks ka lisada ja mullaga segada kotimulda. Meie kasutame praegu selleks Kekkilä aiamuldasid. Kasta on soovitav sooja veega, et muld veelgi enam soojeneks, samuti võib mulla pärast kaevamist ja enne istutamist paariks päevaks katta musta kilega - soojeneb veelgi enam.

Istutada pigem ca 20cm sügavusele ja püstjalt, enne istutamist valada auku sooja vett (külm muld!). Istutada võib siis, kui ilmateade enam öökülmi ei prognoosi. Soovitav on vaadata erinevaid asukohapõhiseid prognoose ja selliseid, kus ka tunnipõhine prognoos. Kui öiseks temperatuuriks on 3 kraadi, siis maapinnal esineb öökülmasid. Kui tomatitaim jääb öökülmaga õue, siis lehed närbuvad ja taimelt saaki niipea ei saa või siis närtsib täiesti. Õige istutamise aeg on juuni esimese nädala lõpp või teine nädal, sõltub aastast. Oleme ka mai lõpus istutanud, kuid siis on öised temperatuurid liiga madalad taimede korralikuks juurdumiseks, samuti on esinenud külmakahjustusi.

Istutamise järel tuleb mullapind multšida niiskustsäilitava, umbrohtu ja tigusid peletava kattega. Sobib nii peenravaip, värske niidus, põhk, lambavill, puukoor jne. Peenravaiba kasutamisel tuleks kasutada spetsiaalseid kinnitusvaiu, millega saab peenravaiba kinnitada, et see tuulega lendu ei tõuse, või siis peenravaip katta kas kooremultšiga või puiduhakkega. Naturaalse multši (niidus, põhk) puhul peaks kihi paksus olema ca 10-15cm, muidu kasvab umbrohi läbi.

Taimede omavaheline vahekaugus sõltub täiesti kasvukohast - võrkaia äärde istutame ühes reas ja väga tihedalt  (30cm vahe) ja pigem moodustub rohesein taimedest. Põllul/avamaal on meil taimede vahe ülessidumisel ca 50cm, ridade vahe peaks olema selline, et üks taimerida ei varjaks teise rea eest päikesevalgust - meil on põllul ridade vahe ca 2 meetrit. On ka sorte, mida üldse ei kärbita ja mis lastakse kasvada põõsaks (Gold Nugget, Siberi tomat, mitmed kääbustomatisordid), nende puhul on taimede  vahe pigem 1m ja rohkem.

Mullas kasvatamise alternatiivina võib kasutada kasvukotte või potte. Kasvukottidele tuleks kindlasti multš või peenravaip alla panna veidi kotist laiemalt, kui kott pannakse otse murule, muidu on koti ümbrust keeruline hooldada. Samuti võiks kasvukotti segada orgaanilist (või mitteorgaanilist) väetist, algne väetisevaru kasvukotis toidab taime ehk paar nädalat, mitte enam. Pottidele samuti peenravaip alla, siis kergem hooldada. Potimultšiks sobivad väga hästi ka lambavillagraanulid, mis paisudes tekitavad koheva ja tigude ning nälkjate jaoks ebasobiva kattekihi.

Toestamine

Välitingimustes kasvatamisel on väga oluline taimede toestamine. Valida tuleks selline toestusmeetod, mille puhul taimed ka äikesetormiga ära ei lenda. Bambuspulgad ja hernekepid selleks õues ei sobi, kuna tomatitaime raskus koos viljadega võib olla kuni 10kg, samuti on lehestik suure tuuletakistusega. 

Tugev võrkaed sobib hästi ja taimed saab kinnitada kaablisidemetega. Põllul on meil iga 3 meetri järel raudpostid, postide vahel on tugev nöör, mille küljes omakorda iga taime jaoks sidumisnöör. Istutamisel seome nööri otsa taime ümber, kasvades keerutame taimelatva ümber nööri. Võib kasutada ka spetsiaalseid klambreid nööri kinnitamiseks, kuid taime nööri ümber keerutamine on odavam.

Oleme ka näinud lahendusi, kus raudpostide vahele on 4-5 traati tõmmatud rõhtsalt ning taimed kasvavadki traatide vahel kärpimata põõsastena. Me ise pole sellist lahendust kasutanud, kuna Eestis on kasvuperiood lühike ja tuleb pidevalt taimi kärpida selleks, et hallituste ja haiguste levikut pidurdada.

Lahendusi leiab väga erinevaid, nt lahtikäivad redelid, mis pannakse taimede kohale ja mille küljest riputatakse nöörid alla. Või siis aiavõrgust keeratud toru taime ümber (oleme kasutanud, raskem hooldada kui üheharulisena üles seotud taime), või puitliistudest sõrestiksein taimede kohal. Meie jaoks on toiminud kõige paremini nöörid ja riputamine, samuti ka võrkaed.

Hooldamine, kastmine, kärpimine, lehtede ja ladva lõikamine

Taimede hooldamine avamaal erineb märkimisväärselt kasvatamisest kasvuhoones. Muutuvad ilmastikuolud, tuul, vihm, teod, nälkjad ja putukad, vesirotid, hiired, liblikad, metskitsed, linnud ja koerad on mõned tegurid, mida tuleks silmas pidada.

Mõned lihtsad reeglid:

1. Kõik haigustunnustega lehed tuleb eemaldada. Haigustunnused on täpid, laigud, lõhed, hallitus, augud jne. 

2. Kõrgekasvulistel sortidel eemaldada kõik õied ja lehed alt kuni 40cm kõrguseni, madalakasvulistel pole seda vaja teha, kuid multšipinnma ja alumiste lehtdele vahel võiks olla vähemalt 10cm ruumi.

3. Eemaldada külgvõrsed iga 3-5 päeva järel, siis on taimel rohkem jõudu vilju kasvatada.

4. Kõrgekasvulistel murda latv juuli keskel või kui on kasvanud ca 180cm kõrguseks.

5. Alates 15. juuli eemaldada kõik uued õied, need viljad ei valmi enam sügiseks.

6. Kui viljad on paisunud täissuurusesse, siis lõigata ära kõik (alumise) viljakobara all olevad lehed. Need ei anna enam viljale toitu, kuid on hallitusseentele ja bakteritele soodsaks asupaigaks. Vilja sees olevad kloroplastid toodavad nüüd piisavalt suhkruid, et tomat magusam saaks.

7. Kasta nii vähe, kui võimalik, siis taim kasvatab juured sügavamale ning leiab ise vajaliku vee maa seest. Potitaimede puhul jälgida, et taime lehed longu ei vajuks -  taimerakkude siserõhk ehk turgor langeb ja see on esmaseks tunnuseks, et vaja kasta. Kääbustomatitel on tugevamad lehed ja nende puhul on raskem aru saada, kui taim kuival. NB! Mitte kasta liiga palju!

8. Alates 15. august igapäevaselt jälgida haigustunnustega lehti ning kärpida julgelt kõik täppidega/laikudega lehed. Päike käib madalamalt, hommikune kaste jääb lehtedele ja hallitused hakkavad kiiresti vohama - tavapärane looduse ringkäik, et sügisel kõik komposteerub ja kõduneb. Samuti tuleks eemaldada kõik viljad, mille kest ei ole terve - aukude ja lõhede kaudu pääsevad hallituseeosed ja bakterid vilja sisse.

9. Edaspidi jälgida hoolikalt ilmateadet - öökülmaohu korral (+3 või vähem ilmaennustus) korjata kõik viljad, sh toored, mis saab tuua tuppa järelküpsema.

Meie korjame vilju parimatelt sortidelt septembri lõpuni, oleme saanud viimase saagi oktoobri alguses. Viljad ei ole küll enam “kaubandusliku” välimusega, kuid söögiks sobivad hästi ja on väga maitsvad.

Probleemid ja nende vältimine

Kahjureid on õues tunduvalt rohkem kui kasvuhoones. Tavapäraseid karilasi õues enamasti ei leidu (kui pole väga soe ja kui lähedal ei ole karilastele sobivat kasvuhoonet). 

Olulisemad kahjurid on teod ja nälkjad, nende vastu aitab eelkõige multšimine ja sobivate peidupaikade eemaldamine. Nälkjatele meeldib peituda lauajuppide, plastpottide jmt alla, kuskohast siis hilisõhtul alustavad oma teekonda tomativiljade suunas. Teod leiab lehtede alt.

Linnud muutuvad tomatitele ohtlikuks põuasemal ajal. Tomatid on mahlased ja sobivad vee asemel. Soovitame tekitada madalamad joogikohad lindudele, kus nad saavad joomas käia. 

Tomatihaigustest on kartuli-lehemädanik sagedasemaid - esineb sageli kartulill ning nakatab kergesti ka tomateid. Seetõttu tuleks vältida kartulite ja tomatite lähestikku kasvatamist. Seeneeosed levivad tuulega kilomeetrite kaugusele, seega 100% vältida ei saa.

Toitainete vaeguse korral tuleks väetada. Lihtne? Väetis on taime toit ning orgaaniline väetis on samuti väetis - kompost, vermikompost jne. Soovitame kastmisvette regulaarselt lisada vermikompostivedelikku, kui kasvatate mahedalt, või kasutada pikatoimelisi väetiseid (Compo 6 kuud mitte-mahe või Compo Bio 5 kuud). 

Jätkub…

Kokkuvõtteks

Tomatitaimed kasvavad õues väga hästi, kui vältida välditavaid ohtusid ja veidi ette valmistuda. Alati võib tulla ootamatusi, nagu rahetorm või südasuvine öökülm, kuid selle vastu ei saa. Õues kasvanud viljad ei pruugi olla nii ilusad-ümarad, kuid on alati maitsvamad :)

Kirjutas: Ingmar Pappel, mai 2022

Tagasiside palun klienditugi@potitomat.ee