Kas palju punaseid tomateid või siis erinevad ja põnevad maitsed ning silmailu

Esmalt võiks seada eesmärgiks, kas soovitakse palju saaki, mida purgistada ja sisse teha. Või siis on eesmärgiks põnevad maitsed ja silmailu. Kui on soov saada palju saaki, siis tuleks valida indeterminantsed taimed ning kasvatada villjakas ja väetatud mullas. Pottides kasvatamisel on saagikus pigem veidi madalam, kuna esimesed viljakobarad on maapinnast  kõrgemal. 

Mullas kasvatamisel saavad tomatitaime juured minna sügavamale vett otsima ning oht kuivamiseks on väiksem. Pottides kasvatamisel on automaatne kastmissüsteem ja mulla niiskuse jälgimine üsna vajalikud.

Millised potid valida

Soovitame valida vähemalt 20L potid, kuid oleme kohanud potikasvuhooneid, kus on ka 45L potid. Ise kasvatame pottides suurusega 12L - 20L, samuti kasvatame Kekkilä kasvukottides. 

Mida suurem pott, seda rohkem on taimel ruumi kasvada ning seda suuremad taimed. Osadel sortidel peatub ladva kasv juhul, kui taime juurtel pole enam ruumi kasvada: taimefüsioloogiast tarkus - juuretipp toodab kasvamisel taime kasvuhormooni, mis liigub taime latva ja signaliseerib, et latv peaks edasi kasvama. Kui juurel pole ruumi kasvada, siis latv ei kasva ning taim keskendub pigem õitsemisele ja viljade valmistamisele.

Olen kuulnud ka küsimust, et kas ämbrites (või segukastides vmt) saab ka kasvatada. Jah saab, kuid umbsete (alt suletud) nõude puhul on suurim risk selles, et taime juured ei saa hingata. Jah tõepoolest, taime juured kog aeg hingavad ja vajavad hapnikku. Kui muld on ummuksis ehk siis mullas hapnikku pole, siis taime juured ei saa hingata, taim satub stressi ning ei arene. Pottide põhjas peaksid olema augud ja mida rohkem, seda parem.

Pottide alla oleme pannud kas Elho alused või siis plastikkastid.

Meile meeldivad Teku MCD seeria konteinerid: https://aednik24.ee/?s=Teku+MCD&post_type=product 

Samuti meeldivad meile Elho Green Basics alused, kuid need on viimasel ajal tõeliseks defitsiidiks muutunud. Need on ka meie e-poes müügil: https://www.potitomat.ee/et/a/elho-alus-80cm ja https://www.potitomat.ee/et/a/elho-alus-100cm

Kasutame plastikkaste pottide all - “Lihakast E2” on kõige paremini sobinud ja neid oleme tellinud siit: https://ka.ee/plastkastid/

Milliseid tomatisorte valida

Potitomatina kasvatamiseks soovitame valida madalad või keskmise kõrgusega sordid. Kui poti kõrgus põrandast on ca 40cm, siis võiks taime kõrgus olla madalam, kui 160cm. Potitaimedeks sobivad kõige paremini selleks spetsiaalselt aretatud Dwarf Tomato Projecti sordid.

Soovitav oleks valida erinevad sordid nii valmimisaja, värvuse kui ka vilja suuruse osas. Varajased tomatid ei ole tavaliselt nii maitsvad kui keskvalmivad või hilisemad, kuid see-eest saavad need varakult valmis. Kõige varajasem sort on Arctic Rose - hapukasmagus keskmise suurusega tomat, mille esimesed viljad saab juba 45 päeva pärast istutamist.

Rohelised sordid on tavaliselt magusamad (Beryl Beauty). Kollased on enamasti kerge puuviljase maitsega ja sageli väga magusad (Ananass, Lucid Gem)

Soovitav oleks ka varieerida vilja suurust - viimastel aastatel on aretatud kümneid uusi multifllora (kobarkirsstomat? ) sorte ning need sobivad väga hästi pottides kasvatamiseks. Kõrgeid kirsstomateid on raske kontrolli all hoida ning keeruline on leida suurepärase maitsega mikrotomateid. Meile maitseb multifloradest enim Atomic Sunset, väga hea on ka Atomic Fusion.

Mikrotomatitest maitsevad meile Minibel ja Aztek.

Kuidas segada sobiv mullasegu ja kuidas väetada

Esimene küsimus on see, et kas kasvatada mahedalt või kunstväetistega. Mahedalt kasvatamine on tunduvalt keerulisem ja vajab põhjalikumalt taimede jälgimist. 

Hoiduda võiks toodetest, mille koostises on ainult hele turvas ja liiv (ning väetis ja lubi). Hele turvas ei sisalda taimede jaoks vajalikke toitained ning on kasulikkuselt võrreldav kivivillaga - poetomateid kasvatatakse kivivillas. Heledale turbale segatakse juurde kunstväetisi, kuid neid jätkub heal juhull paariks nädalaks või leostuvad need üldse esimesel kastmisel välja.

Praegu kasvatame ainult magedalt, ehk siis mittemaheda kasvatuse osa on veidi vananenud.

Mittemahedalt kasvatamisel segame kokku: Kekkilä Aiamuld + perliit (struktuuri parandamiseks, need valged terad lillepottide muldades) + Biolani mahe loodusväetis (kanasõnnik + meriadru) või Ecofertise maheväetis, kalajahu, kondijahu. Lisaks veel peoga Compo pikatoimelist (5-6 kuud) tomativäetist ning jätkub toitainetest kasvuperioodi lõpuni. Oleme kasutanud ka Osmocote pikatoimelisi väetiseid, kuid need pigem professionaalseks kasvatamiseks.

Mahedalt kasvatamisel kasutame praegu Kekkilä Mahe Aiamulda, millele segame sisse orgaanilisi väetisi (Ecofertis vmt) ja perliiti või vermikuliiti. Kahe peoga Compo pikatoimelist mahedat tomativäetist (see lambavillaga) või siis Mää lambavillagraanulid + kondijahu (lambavill ei sisalda fosforit, parimaks fosforiallikaks on kondijahu) ning kastmisvette lisame aeg-ajalt vermikompostileotist.

Kas poti põhja tuleb panna dreeniv kiht kergkruusa või kive? Võib, kuid väidetavalt see mingit efekti ei anna, ainult juurtel on vähem ruumi kasvada. Meie ei kasuta.

Kas mulda tuleb vahetada igal aastal? Võib, kuid kui kasutada orgaanilisi väetisi (=komposti) ja mullast ei eraldu hallitusele iseloomulikku lõhna ning muld ei ole ummuksisse jäänud (liigse kastmise tagajärjel haisema hakanud), siis pigem soovitaksin lihtsalt mulda segada igal aastal uuesti kompostiga või maheväetisega. Mulla segamiseks sobib hästi segukast ja labidas - multš eraldi, muld segukasti, kompost lisaks, segada kõik segamini ja uuesti potti tagasi. Normaalses mullas suudavad mullabakterid taimede poolt toodetud jäägid ümber töötada ja vanad taimejuured samuti komposteeruvad.

Ei soovita kasutada puhast kanasõnnikut ja/või veisesõnnikut - need sisaldavad liiga palju lämmastkku. Parim on komposteerunud hobusesõnnikukompost ja/või mereadruga loodusväetised ja/või looduslikud maheväetised.

Millega multšida

Multšimine on mulla katmine kas puukoore tükkidega, kergkruusaga, peenravaibaga, õlgedega või millegi muuga selleks, et muld hoiaks paremini niiskust. Multš hoiab ära umbrohu kasvamise ning putukad ei pääse mulda ega mullast õhku. Soovitame alati potimulla pinna multšida.

Meie kasutame tavaliselt männikooremultši ja laotame selle 3-4cm paksuse kihina. Multš on tavaliselt pakitud kottidesse väga niiskena ning seetõttu tasub kooremultši enne kasutamist õhukese kihina paar päeva kuivatada. Kvaliteetset kooremultši ei ole üldse lihtne leida, kastame praegu Kekkilä Piiniamultši, mille peenestame oksahakkijaga. Kooremultši alla oleme nüüd hakanud ka liiva või peenkillustkku panema, et mullapidn oleks kahjuritele (leinasääsed) eba-atraktiivne.

Kastmissüsteem

Kastmiseks soovitame valida automaatse kastmissüsteemi. Meie absoluutseks lemmikuks on Blumat Tropf suur keraamiline isereguleeruv kastmissüsteem. Seda saab tellida kas otse Blumati lehelt Austriast  https://www.blumat-shop.de/Tropf-Blumat/ või siis Eesti edasimüüjatelt https://www.kasvuhooned.ee/kasvuhooned/automaatkastmissusteemid-blumat-suur-ja-blumat-vaike-ja-lisad-103/kastmine/v/258 

Kui pott on kõrgem kui 15cm (ja soovitavalt on), siis tuleb kindlasti valida Blumat Tropf suurte kastmisanduritega. 

Alustuseks soovitan valida komplekti vastavalt oma pottide arvule (40) ja edaspidi saab komponente juurde osta. Musta jäiga vooliku saab vajadusel asendada ehituspoest ostetava  läbipaistva voolikuga, kuid läbipaistva vooliku eluiga on üks hooaeg - sellesse tekivad kiiresti vetikad.

Samuti soovitan soetada niiskusemõõtja - me ise kasutame ja müüme selliseid: https://www.potitomat.ee/et/a/mulla-niiskuse-ja-ph-tester, niiskusemõõtja annab teadmise, kas muld on liiga niiske või liiga kuiv.

Tomatid saavad seda maitsvamad, mida vähem neid kasta. Kui taimel on lehed juba longus, siis tuleks rohkem kasta.

Blumati andureid ehk “porgandeid” seadistan niimoodi:

1. Korgid maha ja vette
2. Vee all kork peale ja keeran nupu kinniasendisse
3. Pottidesse (pottide muld võiks olla värskelt kastetud)
4. Järgmisel päeval keeran nupust lahti, et hakkab kergelt tilkuma, ja siis veerand pööret tagasi kinni. Kui tilkuma ei hakka, siis võib see peenike voolik olla kokku kleepunud, tuleb lahti rullida.
5. Nädalas korra mõõdan testriga potid üle, et liiga kuiv ega niiske poleks, vastavalt siis pool pööret lahti / kinni.
    

Kuidas taimi toestada

Tavakasvuhoonetes toestatakse taimed üles sidumisega. Avamaal toestatakse taimed pulga või kepiga. Potitaimede toestamisel tuleb olla loomingulisem. Saab samuti üles siduda, kuid potitaimi tasub tavaliselt kasvatada mitmeharuliseks ning siis on iga haru ülessidumine üsna tülikas.

Meie kasutame madalkeskmiste taimede puhul põhiliselt bambuskeppe. Igasse potti kaks-kolm tükki vastavalt harude arvule. Taimed kinnitan bambuskepi külge juhtmeköidise ehk kaablisidemega, kuid selle asemel võib kasutada sidumistraati, nööri või spetsiaalseid klambreid. Kõrgemate taimede jaoks olen ehitanud traatvõrgust puurid/võred/korvid, kuid nende ehitamise kohta koostan eraldi artikli / peatüki.

Ma ei ole Eestist leidnud veel mõistliku hinnaga taimetugesid - Hortikom pakub korralikke ja vastupidavaid, kuid hind ei ole just odav: https://aednik24.ee/toode/taimetugi-ring-koonus-32-x-75cm-roheline/ 

Toestamise ideid aaab vaadata siit: https://www.epicgardening.com/tomato-trellis-ideas/

Kuidas ja kas taimi kärpida - erinevat tüüpi taimed

Indeterminantne tähendab seda, et taime kasv ei peatu, taim kasvab edasi ja tekivad uued õied. Indeterminantsed on enamasti kõrgekasvulised. Samas on ka mitmeid keskmist kasvu dwarfe, mis kasvatavad järjest uusi õisi ja harusid ning mille saagiperiood on seetõttu väga pikk. Mikrotomatid võivad samuti olla indeterminantsed ehk siis kasvatavad pidevalt uusi oksi ja õisi.

Inderetminantsel kõrgekasvulisel tuleks eemaldada pidevalt (iga kahe-kolme päeva järel) kõik kõrvalharud. Samuti tuleks murda latv ja eemaldada õied hiljemalt augusti keskel. Siis saavad veel küpsemata viljad valmida ning taim ei kuluta energiat viljadele, mis ei jõua sügiseks valmis saada.

Dwarfide (kääbustomatite) puhul kasvatame 2-3 haru ning võsud eemaldame. Latva ei murra või kui ainult kõige kõrgekasvulisematel, kuna dwarfid tavaliselt ei kasva üle 150cm kõrguseks.

Põõsastomatitel (Indigo Rose jt) on soovitav kõrvalharudel jätta alles õied ja kaks lehte. Need sordid tunneb ära selle järgi, et võsu kasvatab esmalt õied ja alles siis lehed.

Mikrotomateid tavaliselt üldse ei kärbita. Minibelil on kombeks viljad peita lehtede alla, eemaldame pilvisema ilmaga aeg-ajalt lehti. Kui päikselise ilmaga tuua viljad päikese kätte, siis viljade roheline krae kaob kiiremini ehk siis tumedad suhkrut tootvad kloroplastid lagunevad. Aztekeid kärbime väga harva ja siis, kui liiga pikaks kasvavad.

Kasvuhoone küte, jahutus ja niiskus

Kui soovitakse kasvuperioodi algust varasemaks ja lõppu hilisemaks, siis on kõige soodsam paigaldada õhksoojuspump. Soodsaimate hind koos paigaldusega on ca 500€ ning sellest piisab täiesti, et taimed ca 25m2 suuruses kasvuhoones ka -10 külmakraadi üle elaksid. Õhksoojuspumpadel on mugav +8 või +10 režiim, elektrikulu on väga madal ja see on praktiliselt hooldusvaba. Meie kõik (kolm) kasvuhoonet on õhksoojuspumpadega.

Tomatite õitsemise ajal ei tohiks õhutemperatur tõusta üle +34 (32 - 36 kraadi erinevate allikate andmetel) kraadi, muidu õietolmuterad muutuvad viljatuks. Makrolon- ehk polükarbonaatkasvuhoone kuumeneb juba maikuus väga kiiresti üle ja seetõttu peaksid sellisel kasvuhoonel kindlasti olema kas automaatselt avanevad aknad - näiteks sellised: http://kasvuhooned.com/tooted/automaatavajad Automaatselt avanevaid aknaid peaks soovitavalt olema mitu, iga 10m2 kohta võiks olla kaks avanevat akent.

Tomatikasvuhoones ei tohiks olla liiga niiske, hallitusseente vohamine algab väga kiiresti, kui on soe ja õhuniiskus on pidevalt üle 60%. Niiskust aitab kontrolli all hoida multšimine (vähem mullapinnalt auramist) ja ventilatsioon iseavanevate akendega. Kui öine temperatuur on üle 10 kraadi, siis võiks ka öösel kasvuhoone uksed lahti olla. Liigmadal temperatuur öösel või siis suur temperatuuride vahe öösel ja päeval viljaalge moodustumise ajal (mai-juuni) võib põhjustada kasvuhäiret nimega catface - vili on kortsus ja krimpsus.

Kasulikuks abivahendiks kasvuhoone mikrokliima jälgmisel on automaatsed ilmajaamad - me ise kasutame Netatmo sise lisamooduleid (https://www.oomipood.ee/product?product_id=1052588 , eeldab ka Netatmo sisekliima andurit https://www.oomipood.ee/product?product_id=1052599) kõikides kasvuhoonetes, samuti olen seadistanud IFTTT (https://ifttt.com/ ) lehel automaatsed teavitused, kui temperatuur liiga madal või kõrge. Eelduseks on muidugi WiFi levi kasvuhoones. Netatmol on mingid omad veidrused ja hea oleks, kui keegi oskaks midagi paremat soovitada.

Kahjurid ja mida nende vastu teha

Karilased, leinasääsed, lehetäid, teod, vesirotid jt.

Vaja kirjutada.

Tomatite kasvuhäired

Viljatipumädanik BER, catface jt.

Vaja kirjutada.

Viljumine, tolmeldamine, tolmeldajad ja erineva kujuga õied, kunstlik tolmeldamine

Vaja kirjutada.

Talvel kasvatamine - valgustus, kastmine, küte.

Vaja kirjutada.

Tomatiseemnete valmistamine

Vaja kirjutada.

Tomatiseemnete külvamine, idude pikeerimine ja potistamine

Vaja kirjutada.

Kirjutanud: Ingmar Pappel, 25.03.2021